Kinniütlus

Jaurublogi on õhinapõhine loraskoop, lugemiseks tasuta nii äri- kui erakasutajale. Soovin, et see muutuks veel turvalisemaks. Seepärast kaaluge ahhetamist. Teie ahhetused (ja muud onomatopoeetilised röginad, sh oiged ja karjatused) kahtlemata aitavad mingil moel.

reede, 30. september 2022

CCLVI: Kordan üle, sest tänu mu iidoli lakkamatule tänitamisele tehti Kartaago maatasa

Kehtib päris kindlasti ka täiskasvanute kohta, aga info on hoopis siin!

11 kommentaari:

  1. Ei.
    Vaimuhädad olid enne ka olemas, lihtsalt fb andis võimaluse neid eksponeerida.

    VastaKustuta
  2. Jah, päris kindlasti.
    Olemas olid nad muidugi, sotsiaalmeedia annab võimaluse neid endale juurde kasvatada ja seda võimalust kasutatakse täiel rinnal.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ykski hull ei taha yksi hull olla ega ykski Adalbert yksi põhja minna. Ikka grupiga.

      Kustuta
  3. Huvitav oleks näha ka võrdlevaid uuringuid: kas eri kultuurides mõjub suhtlusmeedia ühtmoodi? sest igas kultuuris ei ole nii kohustuslik end edukana näidata (mõnes on lausa vastupidi, oma edu on viisakas maha teha) ja see tähendab ka seda, et teistele ei jää muljet, et "mina olen see ainus ebaedukas".

    VastaKustuta
  4. Ma ei alahinda teid, ega teie argumente, see on kindel.
    Samas, pean tunnistama, et ma ei viitsi siia kirjutada oma parimat esseed sel teemal.
    Samas, väidan jultunult, et kultuuris, kus enese edukana näitamine ei ole nii tungivalt soovituslik, ei tule(ks) inimestele sotsiaalmeedia kasutamine õieti meeldegi. Ja samuti kahtlen, kas mõni selline kultuur (mis ajaloos on kahtlemata olemas olnud) on meie ajastuni vastu pidanud JA toimetab mingil määral sotsiaalmeedias.

    Laias laastus väidaksin lihtsameelselt, et enese promomine internetis teeb inimesele halba. Lakkamatu kiire reageerimine liiga paljudele ärritajatele teeb inimesele halba (mõistagi on valulävi erinev jne jms).
    Sotsiaalmeedia toimib umbes nagu sotsiaalse looma (vt vaieldava autoriteediga filosoof) trenažöör, mida kõik rõõmuga kasutavad. Kusjuures, usun, et ka enese mahategemine sellel püünel mõjuks halvasti. Isegi kultuuris, kus tagasihoidlikkus on norm. Probleem on muuhulgas selles, et internetis kaob ära vahetu taju ja tekivad võltsvõimendused - isegi empaatia, mis on ju inimese üks võrratumaid omadusi, muutub netis ruutu või kuupi võetuna iseenda vastandiks (aga see on jälle pikem teema, mida mul - kuna ma ei viitsi kirjutada oma parimate võimete tasemel esseed - oleks lihtsam kaitsta suusõnal).

    VastaKustuta
  5. ühtlasi mõtlen, kas ühismeedia peab tingimata tähendama pidevaid tihedaid kiireid ärritajaid: nt kuidas on blogimisega? paar mu tuttavat on väga sarnaseid põhjuseid öelnud, miks nad blogivad / miks neil on FB-konto - umbes et tahaks tuttavatele kirjutada, mis viimati juhtus, ja siis on kergem neile kõigile niiviisi korraga.

    VastaKustuta
  6. ja siis olevat FBs (ma ise ei ole seal, piilun piltlikult öeldes üle elukaaslase õla uudisvoogu ainult vahel) mingid grupid, kus lihtsalt vahetatakse operatiivset infot. sõnumikeskkonnana, à la "kelle autoga me läheme ja mis kell peaks parklas kokku saama".

    VastaKustuta
  7. a võib muidugi olla, et minu vanuses inimestel käib elu internetis teises rütmis kui noortel.

    VastaKustuta
  8. Ei pea, aga enamasti on ja tirib kõiki inimesi selle suunas. Inimesed on erinevad ja valuläved veel erinevamad ja mõnele tuleb see kindlasti kasuks ja väga paljud saavad selle jamaga kindlasti suurepäraselt hakkama.
    Aga sikutab ikkagi.
    Mumst on suur osa vanainimesi fbs muutunud hulludeks rapsijateks. Lendavad seinalt seinale, uudiselt uudisele nagu dopamiininektarit otsivad viletsa keskendusvõimega mesimummud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sel juhul oli neti-ATH neil juba varem olemas, nyyd see lihtsalt leidis sobiva avaldumiskanali. Siga leiab alati pori jne.

      Kustuta
    2. Ei.
      Ei leia alati. Kui hoolega kraamida, on sead tunduvalt puhtamad. Ja ma olen näinud vanakooli kolhoosisigalaid. Neil vaestel loomadel ei olnud mingit varianti pasast hoiduda. Selles see erinevus ongi.
      Päris absoluutselt kindel, et inimesed käituvad soodsamas keskkonnas - ütleme lihtsustatult - paremini ja targemini.
      Nüüd on väga suur hulk inimesi roninud trenažöörile, mis aitab neil arendada keskendumisvõimetust. Kellel kui palju - iseküsimus. Kui vinged on kelle parimad võimed - samuti iseküsimus. Aga on asju mis teevad meile peaaegu universaalselt halba ja on asju mis mõjuvad mõnele üht-, mõnele teistpidi.
      Võib laenata paralleeli Novaatori artiklist. Eks ka suitsetamise kohta või rääkida, et Toomas ei suitsetanud kunagi, aga tal oli igal neljandal nädalal nohu ja suri kolmekümne viie aastasena. Samas kui Peeter suitsetas kümnendast eluaastast iga päev kaks pakki ja suri üheksakümne aastasena baarikakluses. See võib kõik õige olla, aga kui Peeter oleks vähem suitsetanud, siis oleks ta vb selle baarikakluse võitnud ja Toomas oleks suitsetajana surnud varem.

      Kustuta