neljapäev, 22. oktoober 2020

CIV: ma saan aru küll, aga ikkagi

Jah, ma tean, et nii need asjad ei käi. Tean, et enamikule inimestest ei sobiks ka kui käiks, aga siiski tahan öelda, et oleks ju tore, kui lastehaiglal oleks masin olemas (jah, absurd: kõik masinad ei saa olemas olla, eesmärk on liiga kõrgel, aga argumendi nimel mängime, et lastehaiglal on masin olemas) ja siis tuleks jõulukampaania, et klge, annetage ministritele autode ostmiseks. Töö on tehtud, palka nad muidugi saavad, aga no pmst mingi tagasihoidlik rüsa võiks ju olla ametiautoks ikkagi. Mina küll annetaks. Ja oleks tore kui see rüsa oleks suht turvaline, sest selliseid ministreid tahaks hoida. Aga mitte liiga uhke, sest siis lähevad ise ka uhkeks. 

Ja no nüüd tuli mõte, et opositsioon muudkui umbusaldab meie valitsuse ministreid ja valitsust tervikuna ja see on nii negatiivne, nutu ajab peale. Võiks proovida usaldada. Tuleks välja usaldusavaldusega, ma peaaegu usun, et valitsusparteilased oleksid segaduses, küsiksid endalt esimest korda üle hulga aja, et jaa, kuulge, opositsiooni omad on täielikud türblid, seda küll, aga kas ma tegelikult usaldan seda valitsust? Nagu päriselt? No ei usalda ju. Ja niimoodi - usaldusavaldusega - võiks valitsuse kukutada. 

Ja usaldusavalduse tekst võiks öelda, et no usaldan, teate, pole ühtegi argumenti sellele usaldusele toeks pakkuda, aga eks poliitika ole kompromisside kunst, kõik peavad pingutama, kõik peavad järeleandmisi tegema. Ma lihtsalt usaldan, midagi pole parata. 
Võib-olla selle teksti kallal peaks natuke vaeva nägema, mul pole praegu rohkem viitsimist. 

neljapäev, 15. oktoober 2020

CIII: nii, täisaba, nüüd oled sa teolt tabatud

Antud juhul olen selleks täisabaks mina ise. Olin täiesti unustanud, et kirjutasin selle luuletuse ja et see Müürilehes avaldati. Aga luuletuse võib vahele jätta, autori tutvustus tundub pädev. See on luuletuse all. 

Siin.

teisipäev, 13. oktoober 2020

CII: mida ma aknast näen (loodetavasti viib see peagi millegi mastaapsema manu, püsige tuunituna)

Akna alt sõitis just tõukekaga mööda üks varateismeline. Muidu tavaline vaatepilt, aga ta hoidis lenksu pmst puusasid selle vastu surudes, sest ühes käes oli telefon ja teine kipsis. 

teisipäev, 6. oktoober 2020

CI: kuskil on raudselt kirjas, et ma ei pea flirtima igaühega, kes mind elus edasi aitab

Einoh, tere tali! Nüüd saatis mu telefonioperaator mulle tänuliku tekstisõnumi, et ma arve ära maksin. Nagu ma ei oleks seda juba aastakümneid teinud! Olen. Ma ei tea, mõned asjad on ikkagi nii, et enesestmõistetavus on ok, mõned asjad käivad vaikimisi. Ma ei taha, et kõik naised, lapsed, mehed, siilid, koerad ja vanad panged hakkasid mulle saatma nõretavaid tänukirju selle eest, et ma ei ole neid näpistanud, jalaga löönud, nende pihta sülitanud, neid tutistanud, neid lakkunud, neid musta pipraga maitsestanud, neid punase pipraga maitsestanud ja nii edasi, aimate juba küll. Ja siis veel see lollakas jätk: Muide, kas teadsid, et tuvid ... Rahunege maha, raisad. Ma tean tuvide kohta igasuguseid asju, ma tean ka seda, et nad nokiksid hea meelega teie tarkuseteri kui need poleks mitte tarkuseterad vaid päris terad ja mitte sõnnik vaid noh, tõsise toiteväärtusega kraam. 

Ma saan aru, et tänapäeva maailmas on väga vähestel inimestel (luuletajatel, keeletoimetajatel, arstidel ja tuletõrjujatel ja põllumeestel ja teadlastel ja mõnel veel) PÄRIS töö, aga kas te ei võiks lihtsalt mõnda särasilmset, visiooniga persooni palgal hoida, selmet anda talle tegelikke ülesandeid, voli inimestele totakaid sõnumeid saata? Mh? Me peame kuidagi teisiti astuma vastu inimeste töökohtade kadumisele, miks mitte üldine põhisissetulek, tõepoolest. 

Ei, ma ei ole üldse vihane, aga no see on naljakas. Või siis vähemalt lollakas. Kas te teadsite, et vanasti kasutati tuviposti ja mõnes paigas kasutatakse siiani, aga meie, mobiilioperaator, kelle teenuseid te, aus härra, olete umbes sada aastat kasutanud, aitame teil inimestega suhelda tuvivabalt, teadsite vä, ä? 

C: kus on kirjas ja kes on öelnud, et elu peab lihtne olema?

Vastuseks pealkirjas esitatud populaarsele küsimusele - mina olen selle kirja pannud ja ma olen seda öelnud ka. Hetkel ei tule meelde, kuhu ma selle kirjutasin, kindlasti sellesse blogisse, mis on praeguseks maha võetud, aga kirja on see pandud ja võin ka üles otsida ja võin veel kuhugi kirjutada. Elu peab lihtne olema. 

No kuulge, see on ju selge. Kui tunnete, et miski on mäda, siis hakake selle kallal nokitsema. See on lihtne. See pole alati kerge, aga see on lihtne. Muidugi, lihtsuse saavutamiseni, tõrke ja teo või siis unistuse ja teo sidumiseni viib okkaline rada, aga põhimõtteliselt on see lihtne ja see on sedasorti lihtsus mille poole tasub püüelda. Minu arvates. Jesver-tosver, ma peaks vist täpsemini seletama, aga ma ei seleta, sest tegelikult tahtsin ma öelda, et küll mulle meeldib oma elu keeruliseks elada. 

Noh, kas nüüd just elu, aga ikka. Asi on nimelt selles, et mul on korralik habemenuga ja üks kohutav säästuväits. Ja kas ma ajan hea noaga ja kuulan kuidas selle tera habemekarvade langedes rõõmust säriseb? Ei. Mul on vaja see säästuväits nii teravaks saada, et seegi kõlbaks. Ma olen umbes nagu miljunäär, kes võiks sõita mõne luksusautoga, aga putitab selle asemel Moskvitš 412-teistkümmet. Aga no käima sain, see on nüüd piisavalt terav. Ta ei tekita küll niisugust nauditavat heli ei rihmal teritades ega ka minu nahal liueldes, aga muidu juba täitsa nii. Ja no heliga ei anna koduste vahenditega midagi teha ka, see on ikkagi tera omadus. 

Ühesõnaga, jah, mõnikord on tore mingi jamaga pusida, aga üldiselt: loodetavasti on mu mõte siiski arusaadav, elu peab lihtne olema.

esmaspäev, 28. september 2020

XCIX: milleks jääda poolele teele, paneme ikka selle asja paika, et tulevastel põlvedel poleks valus ja häbi, püksis käbi

Meenus kogemata üks ettepanek, mille tegin kevadel 2018. See tundub ajakohane. Sõnastus muutmata, tahaks täpsustada, aga ei hakka. 

Abielluda tohivad ainult mehed, kelle nimi on Jüri, Jaan, Mats, Ants, Ats, Madis, Kalev või Lembitu.
Abielluda soovival mehel peavad olema sinised silmad ja kuldsed käed.
Naisenimedest on lubatud: Helju, Vilhelmiine, Mari, Krõõt, Linda.
Linda ei tohi abielluda Jaani ega Kaleviga.
Jüri ei tohi abielluda Krõõda ega Heljuga.
Rohkem piiranguid ei ole.
Erandkorras - kohaliku vaimuliku loal - on lubatud abielluda, muidugi ainult eelnimetatud tingimustele vastamise korral, ka hallide silmadega naistel.
Pidage meeles: meid on vähe ja seepärast peame me olema väiklased eriti hoolikalt, pühendunult.

reede, 25. september 2020

XCVIII: mehest, kes kaotas lehma

 Tervitan tänase nädalalõpu teisipäeva puhul! 

Tahtsin rääkida sellest, et meie õnnetu kunstikriitik, kel lehm kadunud, tema arvamuste kohta on ilmselt kõik ära öeldud, aga mul tekkis mõte, et äkki kõik ei ole. Äkki on inimestel jäänud kahe silma vahele, et ütlus "lollidelt tulebki raha ära võtta!" ei ole käibel mitte ärimaailmas, vaid petiste hulgas.

Noh, kui see oligi veel tähelepanuta jäänud, siis nüüd on seegi öeldud.