CCLIII: hea et niigi läits

Nonii. 

Võtsin elektritõuksi, sest põlv on haige. Ja siis ütlesid sellel pidurid üles ja ma pääsesin ülinapilt ja vist suures osas tänu sellele, et olen päris tõukerattaga omajagu sõitnud ja põhilised nõksud on kehas enam-vähem olemas. 

Igatahes, tahtsin öelda, et kui te tunnete mu ära mingilt videolt "vaadake milliseid ogaraid manöövreid teevad isegi hallpead, kelles võiks olla küünemusta jagu eakohast mõistlikkust ja raasuke auväärsust!", siis, ausõna, pidurid kadusid. Saan tõestada ka - muidugi juhul kui bõuksi äpp mu kaebuse salvestas. 

CCLII: jäin hiljaks, ...

... aga kui keegi välgukiirul siia tormab, ühe kaenla all Fred Jüssi ja teise all korralik aparatuur helide salvestamiseks, siis saaks veel üles võtta puude ladumise ja ühest hunnikust teise loopimise meeliülendava ja rahustava ja üleüldse imelise heli. Ja kohe kuulda on, et head, kuivad puud. Söö või ise. 

PS! Ma ei ole päris kindel, vb Fred Jüssit ei olegi vaja. 

CCLI: anna andeks, blogi, et ma sind fb-na kasutan

 Sai pisut luuletatud. 

CCL: ega iga kuningat ei tasu uskuda, mõni neist - oma silm kindlasti - on valedimitri

See on üks huvitav ja imeline asi kuidas tätoveeringud näevad vahetult pärast valmimist välja ühtmoodi ja siis, paari nädala pärast, täitsa teisiti. Näiteks lasin endale teha rongi mille vedur on nagu pealuu ja nii oligi, selline korralik surmarong, mille rataste kriiksumist logisevail rööpail ajab juba pilti vaadates külmavärinad ihule, aga pärast küpsemist-koorumist jäi alles paar pontsakat inglit kes oma väikeste vibudega tervisesportlasi kütivad, kusjuures edutult – vist sellep, et sportlastel on juba nö prioriteedid ja fookus paigas, nende silmads lõõmab otsustavuse leek, mis ei või enda kõrval teisi leeke sallida.