Nimelt, ma ei hakka seda uudise-pressiteatena vormistama, esitati kodanikujulguse aumärgile proua* Jana Tamm, kes sai hakkama täiesti ennekuulmatu tükiga. Nimelt, enne Delfis kommenteerimist, ta tõepoolest mõtles. Delfi ja teistegi veebiväljaannete kommentaarium koosneb ju suuremalt jaolt sõimurobotite kurjast kriuksumisest, nende halvastikoostatud assotsatsiooniahelad juhatavad nad suvalise märksõna juurest täiesti arusaamatutele radadele ja 91% juhtudest on nad väga, väga kurjad. Viis protsenti kommentaatoristest vaimutsevad ja neli protsenti (seda hinnangut peavad paljud asjatundjad metsikult ülepaisutatuks) ajavad üsna mõistlikku juttu - kuigi nad ei mõtle, nad väljendavad varem kujunenud seisukohti, ent teevad seda viisakal ja argumenteeritud moel, puudu jääb ainult võimest mõista artiklit ja - kui midagi nii haruldast juhtuma peaks - väärilise oponendi seisukohti.
Seevastu Jana Tamm, jah, tõepoolest mõtles ja, kurat, kodanikujulguse aumärgist on vähe, peaks kirjutama tema biograafia ja ma ei teagi mis kõik veel.
* keelel on oma ajalugu ja põhjused ja nii ja naa ja ei saa kõigist sõnastustest ühekorraga ja jõuga seksismi välja võtta, pigem võiks neid paremaid sõnastusi tasapisi otsida** - koos parema arusaamisega - aga vajadus naisest rääkides vahet teha, kas too on abielus või mitte, see on küll ajast ja arust. Võinoh, jah.
** paksul valgel mehel on muidugi mõnus rääkida.
