Niisiis, tsiteerin ühe artikli algust:
Kaasaegsele autorile on Dua Lipa Service95 raamatuklubi podcast’is käimine peaaegu kiirtee noorte südamesse. Sellelt teelt leidis end ka Iraani-USA päritolu Kaveh Akbar, keda on siiani olnud tuntud pigem luuletajana.
Ja lõppu:
Silma riivab aga see, et Kurt Cobainist on saanud Curt Cobain. Pisiasi, kuid jääb kripeldama.
Kurat, mul on kohutavalt häbi ja see on kohutavalt piinlik lugu. Aga kes on ühe teksti kirjutanud oma elus, teab, et mõnikord on näpuvigadel imelik loogika. Ja kui sa oled selle näpuka teinud, siis seda üles leida on päris raske. Lihtsalt ei näe, loed õigeks.
Näitelause, kuidas selline asi juhtuda võib, leiab minu siinse postituse algusest. Muidugi on mu tõlgitud romaani 500 000 tähemärgi peale rumalaid vigu veel, aga kujutlus, et kui sa osutad mingile lollakale näpukale, siis see on aluseks tõlget maha teha, on mumst sama adekvaatne nagu näidata maja üleandmisel määrdunud ukseklaasile - fui! Okei, liialdan natuke. Selline viga on hullem kui määrdunud ukseklaas. Aga ikkagi, mingit perspektiivitunnet, kui tohib paluda!
Jah, minu tõlge. Väga hea raamat muidu.
PS. Üldiselt tundub mulle kogu tõlke kohta käiv kommentaar pisut naasugune, aga siin ma ei saa möliseda. See ühe näpuka esiletoomine on eesti tõlkekriitikutel täiesti süsteemselt vildakas lähenemine, mulle siin jalgu jäänud kirjatükk ei ole erand. Oleks erand, ma oleks moka maas hoidnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar