L: esitatud kahtlustus ja kõhklustus ja kulmukergitus ja oma saba kergitus

Mu elus on olnud perioode, kui magan päeva maha ja olen öö üleval. Neid on olnud päris palju, noh, kui töökohustused jms lubavad. Ülikoolipäevil oli koguni mingi selline periood, loenguvaba, kui ma pahandasin tõsiselt sõbra peale, kes ilmus mu ukse taha kell neli päeval ja mu üles ajas. Mida kuradit?! Minu jaoks oli see nagu teistele inimestele kell kuus hommikul. Võib-olla oled juba ärkvel, aga hambad on veel pesemata.
Olen mõelnud, et olen ööinimene. Öö-inimene. Ö-öinimene. Midagi taolist.
Igatahes, ma olen seda varemgi kahtlustanud, aga viimasel ajal on see mulje tugevnevas: mäh, kuulge, ma olen hommikuinimene. Kui ma saan hommikul rahus tööle hakata, siis vb looming kohe pärast ärkamist voolama ei hakka. aga loomingulised, keskendumist nõudvad tegevused lähevad päris hästi. Jah, hakkasin kahtlustama, et ma olen hommikuinimene oolrait, ma lihtsalt ei oska õigel ajal magama minna. Nagu tita, kellele peab mitu korda ütlema, et pane nüüd mänguasjad ära ja kao pesema ja siis voodisse. Kas ma unejuttu saan? Olgu, aga ise pead lugema ja üks peatükk, aitab küll.
Ja nüüd kui ma seda endale paremini ütlen, võin ma kell kaks (täna koguni kell kaksteist) suht reipana kinnitada, et päevatöö esimene, kõige kohustuslikum ja töömahukam osa sai juba tund aega tagasi kaelast ära.
Sellest, miks ei saa magama minna, võiks muidugi pikemalt rääkida. Vb kunagi räägin ka.

XLIX: märkamatud, peenetundelised vihjed vananemisest

Üks juhuslik vihje: kui vaatad, et mööda linna vudib harukordselt palju elevil mudilasi, patsid peas, ja saad alles hiljem aru, et need on juba suured, neil on teemapidu, lõpetavad põhikooli või - jumal hoidku! - gümnaasiumi.

XLVIII: argielu keerdkäike

Ööl vastu pühapäeva otsustasin joomise maha jätta. Issand ilmutas mulle. Kui see õnnestub, siis oli see täiesti ebavajalik ja mõttetu. Kui mitte - hädavajalik.
Mul on keres üks nõrk koht, mis ei anna enam üldse tunda, sest olen selle tugevaks treeninud. Ainult trenni tõttu võib see endast mõnikord märku anda.

XLVII: saatuse märk

Mõne aasta eest kiitlesid kõikvõimalikud ja võimatud inimesed sellega, et neilt on napsupoes dokumenti küsitud. Minul läks paari päeva eest natuke halvemini.
Mina: "Pudel Rocki, palun."
Müüja: "Plast või klaas?"

Kui inimene näeb välja nagu võiks himustada plastpudeliõlut, siis on ülim aeg rangeks, erakorraliseks eneseanalüüsiks.

XLVI: vandenõuteooria

Tootearenduses valmib uus särk või pluus. Mingi riietusese. Kõik on paigas - lõige on täiuslik, istub inimesele; kangas, riie valitud, hind kujundatud, tootmine on ootel, järgmisel päeval valmib esimene partii.
Tulevad turvamehed, kupatavad tootearendusega seotud inimesed toast minema. Suures saalis on šampanja, viinamarjad. Kõnet ei peeta, klaase lüüakse siiski kokku. Tähistamine, aga väga väike. Mõõduka rõõmu kohal hõljub tume pilv.
Tootearendussaali õhulõõri vahelt vajub tuppa üks olevus. Punased on tema silmad, puseriti hambad. Turvamehed, tursked jõmikad, seisavad uksel, hoiavad ühe käega teisest, et käed ei väriseks.
Lummutis võtab Kapist Kuhu Ei Tohi Vaadata jäigast materjalist sildi ja traageldab selle Etalonsärgil (ütleme, et see on särk) sellisesse kohta, kus see kandja kõige hullemini kihelema ajab, kust seda särki lõhkumata ära lõigata suudavad ainult need, kellel on korralik žilett ja veel teravamad silmad.
Olevus teeb rahulolevalt ümisedes joonistesse viimased täiendused. Turvamehed vappuvad vaikselt, väldivad silmsidet. Nende kõrvus on olevuse rahulolev ümin tõeliselt kurjakuulutav. Ainult kõige vapramad, lahingutes terve mõistuse säilitanud mehed, peavad selles ametis üle aasta vastu.

Toimetatud: juba on tulnud tagasisidet, et žiletiga ei tohi.

XLV: meeldetuletus, perspektiiv

Teie abiellute neli-viis korda elu jooksul, suur asi, aga mina elan kogu aeg perbüroo lähistel.

XLIV: väljavõte

15. mail otsustas vabariigi valitsus spordiennustusportaale pikaleveninud spordipõua tõttu viie miljardi euroga toetada.