teisipäev, 30. märts 2021

CLXI: oodatult selgus, et olen Charles Montgomery Plantagenet Schicklgruber Burnsi pärija, pean ainult kinnituseks 10 000 maksma

Igatahes, kui ma oleks kriminaalselt rikas, siis teeksin kõrgkooli, kus õpitakse kõikvõimalikku kultuurat, ma ei julge piirjooni täpsemalt visandada, aga kõike seda ebapraktilist ja arusaamatut ja kauget ja kaudsemõjulist, mis tegelikult maailma mõjutab ja koos hoiab. No vb umbes nagu EHI oli üheksakümnendatel. Ma täpselt ei tea, sest ma ei tea täpselt. 
Õppekavad laseksin muidugi koostada targematel inimestel, aga minu arvates läheks töösse ka kõik matemaatikad ja statistilised analüüsid ja mis kõik veel (ei, matemaatika ei ole ainult kosmoselaevade ja raamatupidajate jaoks). Ja muidugi ei oleks õppekavad sedasorti range kraam nagu praegu moes vaid seisaks pigem üleüldisel arusaamisel, ja arusaamisel arusaamatusest ja püüaks asja mõnevõrra koos hoida, aga samas kogu aeg ka uusi võrseid ja harusid leida. 
Igal juhul peaks tudeng enne diplomi saamist (sellest nõudmisest ma ei tagane!) läbima loengukursuse hobusevargusest, see kestaks kokku pool tundi ja diplomeeritud isikust oleks üldiselt teada, et ta julgeb mõnele taltsale suksule peo pealt leiba pakkuda. Ja diplomisse läheks kirja "hobusevaras", sest nimetagem asju valede, ent harjumuspäraste nimedega. Sest see on minu viis tõsta kisa trendi vastu, mille puhul kõigi satside ja lehvikestega kaunistatud ametinimetuse ametikirjeldus pärast kolmandat kokteili on "täiesti mõttetu töö". 
Vb eksin, aga minu arust on asjalood nii, et ideid, mis on võimelised maailma muutma, saame me enamasti hobusevarastelt ning Eesti ja maailm vajavad hädasti haritud hobusevargaid. 

5 kommentaari:

  1. Tead, ma olen nii harimatu, et ma ei tea. Aga arvatavasti, jaa!

    VastaKustuta
  2. Kesk-Euroopa Ülikooli pidasin silmas, aga eks tal oli muid algatusi ka mööda ilma laiali, Avatud Eesti Fond näiteks.

    VastaKustuta
  3. Väga lahe. Ma tean mõningatest tema projektidest natuke, aga tuleb välja, et mitte piisavalt. Murdsin sisse uksest, mida pole enam ammu.

    Samas, ma olen ka ammu tunnistanud - nii endale kui teistele - et teen seda regulaarselt.

    Muide, see minu kommentaar sinu blogis (olen kindel, et sina seda nii ei võtnud, aga ikkagi), ei olnud ülbamiseks vaid kinnitamaks, et mõtlen samamoodi. Lugesin pärast artikli üle ja tundub, et sealt on mingi lõik puudu. Loodan, et toimetaja süül.

    VastaKustuta