CCXIX: kuidas karu pildile püüda

Niisiis, universumis, teadagi, on kõik seotud. Käisin jalutamas ja avastasin uue linnuliigi: kitsarinnaline rähn. Loodusteaduslikust tarkusest elevil, avasin interneti ja nägin pealkirja "kuidas karu pildile püüda". 

Ma räägin teile, kuidas. 

Lööge see karu otsimootorisse. Võite kasutada mõnd võõrkeelset karu. Ja ongi karupilt. Loodusesse oma telefoniga (olgu superkaameraga) karu pildistama, ole mõistlik, ära seda küll tee. 

Meenus ka üks video. Mehed istuvad kuskil looduses mingis konteineris. Koer haugub nagu segane. Mehed naeravad. Koer haugub karupoja peale. Mehed naeravad ja filmivad. Tuleb karu-ema. Teate, see suure peaga. Mehed enam ei naera. Video katkeb. 

Teine võimalus karu pildile püüda on siin. Teie suudate seda kindlasti minust paremini. 

Lahtiütlus: jah, loomulikult on loodusfotograafia päriselt olemas ja pildistatakse ka karusid. Aga sellise asja tutvustamine inimestele, kes ei ulata uppujale kätt, vaid filmivad, kes ei jookse loodusõnnetuse eest vaid filmivad, kes - nagu ligikaudu ütles Bryson: lootuses saada nunnut fotot määrivad sülelapse käe meega, et karu seda lakuks ja kaebavad tarbijakaitsesse kui karu olukorda valesti tõlgendab ja tite käe ära sööb (Ei, Bryson ei öelnud nii, mul pole täpne tsitaat meeles), ühesõnaga, sellistele inimestele ei maksa rääkida ajaviiterubriigis kuidas karu pildile saada (kuitahes palju hoiatusi ja tarkuseteri selles artiklis ka poleks), samamoodi nagu ei maksa neile õpetada kuidas peksta naist nii et kohtus süüdi ei jää ja ise käepärastest vahenditest pommi valmistada. Jah, muidugi teen ma sellele artiklile kohutaval kombel liiga, jube lugu, mis. 

Kinniütlemine: asi on ikkagi rähnis. Narrow-minded woodpecker kõlab võib-olla isegi metsikumalt.