Kinniütlus

Jaurublogi on õhinapõhine loraskoop, lugemiseks tasuta nii äri- kui erakasutajale. Soovin, et see muutuks veel turvalisemaks. Seepärast kaaluge ahhetamist. Teie ahhetused (ja muud onomatopoeetilised röginad, sh oiged ja karjatused) kahtlemata aitavad mingil moel.

Laupäev, 11. detsember 2021

CCXXIV: kes olen mina, et keelduda kui sõber nõuab lõulujuuletust?

Tuli talv ja tulid tuisud, 
vikatimees uue luisu, 
palus tuua jõuluvanal. 
Musta kuke, (mitte kana!), 

küsis enesele Pets. 
Pets on igavene rets: 
tahab ehitada kratti, 
et see väntaks tuhat vatti, 

miljon amprit, sada volti, 
muidu kratt saab julmalt kolki! 
Risttee, täiskuu, neljapäev, 
Pets siis kaubitsema läeb. 

Kuid ta plaan on pisut mäda, 
sel on õite lihtne häda, 
ei ta hinge vanatühi 
taha. Ütleb: Peeter, pühi 

perset sellega või miskit, 
sinuga mul pole pistmist. 
Nüüd on Peetril vagam soov: 
Vana, etem hing mul too! 

Meilgi Petsilt võtta snitti 
tasub: hinged, mis on rikkis
Tuleb korda teha ära, 
et neis helgiks küünlasära! 

Jõulutaat ja lunastaja, 
meie südant puhastama 
tõtake, oh!, meile appi: 
Kinkige üks tolmulappki!

5 kommentaari:

  1. Suurepärane. Kavatsen pähe õppida ja vajadusel kasutusele võtta. :-)

    VastaKustuta
  2. Ma jäin mõtisklema, milline võiks olla jõuluuletus.
    Majakovskilt midagi ehk?

    VastaKustuta
  3. Kaunis ja sobib mu kuningliku huumorimeelega. Aitäh.

    VastaKustuta