Ja kuna Notsu seda uuesti mainis, siis otsusatsin kuulutada, miks ma seda väitnud olen ja edaspidigi väidan (kui just ümber ei mõtle).
Noh, üks põhjus on muiudgi see, et lihtsalt kirjas oleks, et ei saaks öeda, et kuskil pole kirjutatud, et elu peab lihtne olema, sest on kirjutatud. Kirjutatud on, et elu peab lihtne olema, jätke see meelde.
Muide, sellega seoses meenub ka, et avastasin mõni aeg tagasi, et saan kasutada moest minevat lendfraasi "nagu ütles luuletaja". Seda võib (ja ongi mõistlik) kasutada argiste asjade puhul. Ja mis põhiline!, ma ei pea otsima kohast tsitaati, sest kõik mis ma ütlen, kõige suvalisem soga, ongi hetke pärast "nagu ütles luuletaja". Muidugi meeldib see idee mulle suures osas sellep, et need asjad, mille puhul inimesed luuletajate selja taha poevad, on ka tihti parajad lollused. Mina võin siis öelda midagi argist. Nt. "Nagu ütles luuletaja, ma käin kusel ära, siis saame minna." Või ka väga rumalat.
Ent!
Jah, väita, et elu peab lihtne olema, võib mitmel erineval põhjusel. Minu jaoks on peamine see, et kui nii väita, siis elu muutubki lihtsamaks. St. nagunii on mõnes mõttes keeruline, vähemalt kohati, aga siis tulebki lihtsustada. Matemaatika võrrandite puhul oli see ju esimene liigutus, mingid muutujad tulid kolida kuhugi, nii et valem muutus selgemaks, arusaadavamaks, midagi sai ära taandada. Või kui ma näiteks Excelisse valemit kirjutan, siis kui see on pisutki keerulisem, teen ma lihtsad osad ühekaupa valmis ja tõstan need siis kokku. Jah, osalt sellep, et pole enam praktikat, aga suuremalt osalt ikka sellep, et nii on lihtsalt kõige mõistlikum toimivat asja teha.
Ühesõnaga, kui elus on mingi keeruline probleem, siis võib pusida, aga võib ka Suure Sassi eeskujul võtta taskust oma Occami habemenoa ja selle probleemi lihtsalt läbi lõigata. Ja ülejäänud ajal püüda nööre ja võrke ja asju ja teid sirgetena hoida, et need pusasse ei läheks. Ja siis ongi lihtne.
Mul nüüd on küll natuke ärev hetk. Nimelt sai mul siin kenas maamajas sada kriitikavaba päeva täis ja ootan murega, mida Adalbert Paks Koer mu kohta nüüd öelda võtab. Kuna see on avalik blogi, siis pean ilmselt üle kordama, et Adalbert Paks Koer on majaomanik, kass, kelle kütja ja kokana ma töötan.
mõnikord ei ole elus mitte keeruline probleem, vaid täiesti lihtne raskus.
VastaKustutaJa see lihtne raskus võib mõnikord keerulisest probleemist hullem olla, kui teda ei saa osadeks võtta ega vb üldse kuidagi ära lahendada, vaid ta lihtsalt lebab seal ja rõhub.
KustutaEinoh, igapidi võib olla. Nõus. Aga
VastaKustutaAh, jäägu see mu aga ilma kolme punktitagi, rääkimata võimalikust seletusest.
Mu jaoks need kaks (keeruline probleem vs lihtne raskus) ei ole tegelikult eristamist vajavad, vastavalt vajadusele ma tõlgendan "elu peab olema lihtne" kui "elu peab olema kerge". See kõik käib ühise nimetaja alla, et ei ole vaja liigset keerulisust, liigset kannatuse glorifitseerimist, liigset tammsaarelikkust. (Noh muidugi kõikide arusaadavate ja loogiliste kitsendustega, et teatud pinge on vajalik, et kogu aeg ei saa olla lust ja lillepidu, et raskused võivad olla endast sõltumatud jne.)
VastaKustutaaga need kitsendused on olulised. Ma olen aeg-ajalt ohus, et "elu peab kerge olema" muutub seaduseks, mille rikkumise eest on ette nähtud süüd tunda ("miks mul kerge ei ole, mida ma olen valesti teinud".
KustutaSee on ka väga õige. Ja süüd kusjuures rämedalt kultiveerib kogu see positiivse mõtlemise diskursus, kõik need vahule löödud klišeed hakkavadki lõpuks tekitama süütunnet inimeseks olemise pärast üleüldse. Ja kus see kergus siis enam on, kui hakkad muretsema selle pärast, kas sa ikka oled piisavalt positiivne.
Kustuta