Kinniütlus

Jaurublogi on õhinapõhine loraskoop, lugemiseks tasuta nii äri- kui erakasutajale. Soovin, et see muutuks veel turvalisemaks. Seepärast kaaluge ahhetamist. Teie ahhetused (ja muud onomatopoeetilised röginad, sh oiged ja karjatused) kahtlemata aitavad mingil moel.

Kolmapäev, 22. september 2021

CCXII: parem, vist, olla imperaator-pessimist, kui ori-optimist

Ma olen sellele kuramuse töölisliikumisele elu jooksul vaadanud nii- ja naapidi, selle ja teise nurga alt, aga nüüd on mul tõesti kopp ees. Ei aita siin ametiühingud ega boonused ega soodustused ega nunnutamine, raiskadele on lihtsalt piitsa vaja. 

Otsustasin, et minu töölisklass peab edaspidi arvestama, et ükski ületunde teha murdev jobu ei saa nende äraneetud ületundide eest punast krossigi, ei saa vabu päevi, midagi ei saa. Kurat, äkki siis õpivad ükskord ära, et kui tööpäev on läbi, siis on tööpäev läbi ja kobigu koju ja öövaht Anton on ka inimene, olgugi oma veidrustega, las ta heljub tehases ringi, üll ainult kunagi valge olnud lina ja huikab hauataguse häälega nii et koridorid kajavad. Ma tean, ma olen turvasalvestisi vaadanud. Ei ole vaja tal jalus tolgendada. 

Muidu need pugejatest limukad ei jätagi järele, püüavad ikka mulle muljet avaldada - näed kui töökas ma olen, näed kui usin, minu taha ei jää miski. Lollakad lipitsejad! Nagu ma oleks neist mõnel palunud ületunde teha, ei. Kobigu koju oma mannetute hobide ja elukaaslaste juurde, kadugu siit. 

Ja vähe sellest, et nad ei saa ületundide eest tasu, kui kellegi tehtud ületundidest peaks kerkima ettevõtte kasum, siis selle osa annetan Margus Linnamäele või võtan sulas välja ja pistan firmapeol põlema, ausalt. 

Ja kui see meede ei aita, siis hakkavad saama ihunuhtlust nii et nende kuivetanud tagumikud tolmavad! Kadugu siit tükkis oma protestantlike ristluude ja könksus sõrmedega, mis enam õieti sirgu ei lähe, muidu virutan puuhaluga vastu sõrmi nii et raksub. Või palkan kellegi seda tegema. 

Usun siiralt, et see on ainus võimalus töökultusele lõpp teha: valgustatud monarhi jõhker vägivald ülearu usinate kallal. Vaadake te mul! Ja kes õppust ei võta, selle saadan Lindepuu juurde selliks, see koletis sööb vaeslapsi käsikividega tükkis, tema juures lihtsureliku püüdlikkusest mingit tolku ei ole. 

14 kommentaari:

  1. Üldse mitte aamen. Minu napi kogemuse kohaselt ei tee ületunde mitte ori-töölised, vaid vabad kunstihinged. Noid ei saa kutsuda ühelegi normaalsele pärast-tööd üritusele (o-päevakule, rattaga sõitma, kohvikusse), sest "mul on siis projekti koosolek" ja "meil on eesti sürrealistide ametiühingu juhatuse valimine". Neljapäeva õhtul seitsmest üheksani! Mul lõi pildi täiesti eest ära, kui me läksime mingile pühapäevasele matkale ja kaasasolnud kunstnik pidi käime veel kusagilt läbi, et "mingi töökohtumine ära teha", pühapäeva hommikul kell 9, pagan võtaks!

    Ma ise olen töötanud ettevõtetes, kus pool firmat on USA läänekaldal ja mu otsene ülemus ja ja siis on paratamatu, et ajad lähevad veidi sassi. Aga. Ei, kapitalismi orjad selle tavalises mõttes ei vaja teie kaitset. Vajavad need teised.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kaur, need ei pruugi tingimata olla ületunnid (kuigi võivad, kui räme vaim peale tuleb), selle kunstihinge jaoks ei pruugi sinu pärast-tööd aeg üldse pärast tööd olla.

      Võta näiteks mind. Reeglina suudan ma end suure surmaga kuhugi kella kuueks kuni kaheksaks õhtul välja vedada, ja see on tüüpiliselt esimene asi, mis ma sel päeval teen. Kui end välja ei veaks, siis hakkaks umbes sellisel kellaajal kodus tööle. Sinnamaani on vaja magada, ärgata ja hommikust süüa.

      Kustuta
    2. ahjaa, "projekti koosolekud" satuvad sellisele pärast-tööd ajale tihti sellepärast, et projektis on neid kellast kellani töötajaid, nemad enne ei saa ja kunstnikuhing tuleb siis neile vastu, sest tal on oma aja plaanimisel suurem vabadus.

      Kustuta
    3. Kaur, kui palju on sul kogemusi tööga tootmisettevõttes? Noh, et ühest otsast voolavad sulametall ja poldid sisse ja teisest peedist trumlitega pesumasinad välja? Ja kus ületund tähendab sedasama nüri tööd, mis kaheksast neljani niikuinii liini ääres teed, lihtsalt raha tuleb lisaks ja pere näeb sind vähem?
      Ma olen olnud tükitööline, aga kui kell kukkus, algas elu pere jaoks. Elu mõtestatuim aeg. Ületunnid tulid hiljem, karjääritõusuga ja see on elu jaoks kadunud aeg - matta ennast töösse, mis ei anna hingele midagi on raiskamine.

      Kustuta
  2. Ma noh saan aru, aga sedasama ma ju ütlengi. Orjal on 9-17 ja pärast seda võib diskuteerida, kas on ületund või miski muu. Ja üldiselt suhtutakse tööjärgsesse aega kui iseenda või perekonna omasse ja urisetakse, kui mingi töölaadne kohustus sinna tekib. Vabahinged ei pea töö ja töö vahel vahet.

    Jah, ma pole rumal ja saan aru, millest ja kuidas need erinevused tekivad. Praktika on aga see, et kutsun endasarnast orja "tule teeme midagi" - ori ütleb rõõmsalt "muidugi". Teoorias vabal hingel on aga noodsamusedki.

    Eks on veel igasugu variante, muidugi. Rantjeendus tundub olema tõusev trend. Või lihtsalt "kuus kuud aastas kaks tundi päevas juhin oma ettevõtet ja kõik ülejäänu on puhkus."

    VastaKustuta
    Vastused
    1. vbla need su endasarnased orjad on lihtsalt tegemisfännid nagu sa isegi?

      mul kipub vanuse kasvades üha süvenema see asi, et ma viitsin/jaksan teha justkui ainult ühe Asja päevas. nt "täna lähen võimlema, täna kinno enam ei jõua". Mitte sellepärast, et võimlemisväline aeg oleks suuremalt jaolt paksult tööd täis.

      Küllap ma olen maru laisk lihtsalt, aga teiselt poolt küllap selliseid on veel.

      Kustuta
    2. Jah, aga ma räägin pigem ajast kui huvist.

      Tootmine - ei ole kogemust. Või siis noh, me oleme ju ka tootmisettevõte? Laoseis, komponentide saadavus ja praegused tarnehädad, logistika üle maailma, kooste, testimine - meil on täiesti toimiv füüsiliste asjade tootmine. Ma puutun sellega kokku üsna vähe ja tootmise töö planeerimisega pea üldse mitte.

      Kuid täpse ajalugemisega suhteliselt odavat tööd tehakse meil palju. Selle planeerimise ja prognoosimise süsteeme ma tean. Ületööga seotud probleeme ei tea.

      Kõige rohkem teevad ületunde vist meedikud ja pedagoogid.

      Kustuta
    3. IT vast ka, kui ikka miski kokku kukub ja see on nt rahvusvahelise panga prod keskkond, siis vastutav meeskond väga ei maga.

      Kustuta
    4. IT ületunnid on pigem erand. Muidugi on startuppe, kus töö käib 24/7, aga see ei ole norm.

      Pedagoogid ja meedikud teevad ületunde a) kõik b) meeletus mahus c) lisatasuta, ja seda peetakse miskipärast normaalseks.

      Kustuta
    5. "Jah, aga ma räägin pigem ajast kui huvist." - Ja mina rääkisin selles, et sellel kunstiinimesel (minusugusel) võiks vabalt olla _aega_ saada teiega kokku näiteks kell kolm päeval, kus tal ei ole projektikohtumist ja oma hommikukohvi võiks vabalt teie seltsis juua, a siis on just kontori-inimesed need, kellel ei ole aega, sest töö.

      Kustuta
    6. Jah, kindlasti on ka see võimalik / õige.

      Kustuta
  3. Tore kommentaarium. Kõigil mingi nurga alt õigus.
    Algse postituse üks lugemisnurk võtab arvesse saladust: ma ei olegi suurfirma juht. Kõik töötajad - sh julmurist ülemus, püüdlikud lakeid ja öövaht Anton - olen ma ise. Mina püüan endale head muljet jätta, mõistate?
    Ega neid töötunde kokkuvõttes ülearu ei tule tegelikult. Ja laias laastus püüdsin ma selle postitusega (kui üldse midagi) siis endale meelde tuletada, et sedasorti töö puhul mida ma praegu teen ületunnid tõesti ei toida. Pole mõtet. Lihtsalt väsitan ennast, aga kvaliteet on kehv.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja öeldes "ületunnid" pean ma silmas enda seatud madalat normi. Ilma peal ei jaksa ma kaheksa tundi päevas tööd teha. Vähemalt mitte seda tööd.

      Kustuta