Käisin just käna. Tõin kuurist puid ja jõudsin natuke koperdada ja natuke kükitada ja natuke ennast teistpidi keerata, aga nii palju oidu ei olnud, et puusületäis maha pillata ja käsi maha panna. Õnneks siiski ei midagi hullu ent see totrus - puid iga hinna eest süles hoida - pani mu endast halvemini arvama. Toksasin küünarnuki vastu maad, oleks natuke halvemini läinud, oleks läinud palju halvemini.
Toimetatud: eks aju mingi evolutsioonilise taaga pealt arvutab nii kiiresti kui jaksab. Aga ikkagi on kummaline, et mis käes, seda pillata ei tohi. Isegi kui see tegelikult oleks mõistlik. Või siis lihtsalt ei jõua selle väärtust, purunemislikkust ja pillamisest tulenevaid ohte rehkendada ja siis lihtsalt hoiad käes ja kogu lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar