Ostsin mõne aja eest kümneka eest ülimalt nüri sajandivanuse habemenoa. Nüüd kingiti mulle päris-päris luisk. Täna ajasin selle nürjana ostetud noaga habet. See tähendab, et nüüd on see terav, saite aru küll.
Jah, küllap see on veider. Jah, mu lühem kööginuga on praegu üsna kehvas seisus (peaks korraliku ostma, aga ei raatsi, see nürineb ebamõistliku kiirusega, rutem kui piim hapuks läheb). Jah, ... Aga ikkagi: kui õnnestub mõni asi nii kenasti ära teritada, siis sellest saadav rõõm ulatub ühe otsaga kuhugi kiviaega (ei, mehelikkusega ma seda ei seostaks).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar