esmaspäev, 11. mai 2020

XLII: talverõõmud on visad ununema

Tänase ilma puhul tegelesin viis minutit luuletõlkega. Tulemus on üsna vaba.

Генрих Сапгир

Это снег?
Рано-рано
Выпал снег.
Удивился человек:
"Это снег?
Не может быть.
На дворе?
Не может быть.
На траве?
Не может быть!
В октябре?!
Не может быть!!!

Неужели это снег?" -
Не поверил человек.


Väga vabas tõlkes:

Lumi vä?

Hilja-hilja
Langes lunda.
Inimene imestust sai tunda:
"Lumi vä?
No mida pekki!
Õue peal.
Ja keset hekki!
Ammu käes on kallis mai
Tramai ...
või.

Jube tusk, et lumi see!"
Inimesel kopp on ees.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar