Kinniütlus

Jaurublogi on õhinapõhine loraskoop, lugemiseks tasuta nii äri- kui erakasutajale. Soovin, et see muutuks veel turvalisemaks. Seepärast kaaluge ahhetamist. Teie ahhetused (ja muud onomatopoeetilised röginad, sh oiged ja karjatused) kahtlemata aitavad mingil moel.

Reede, 11. juuni 2021

CLXXXIV: tõmban kopsud õhku täis, kerkin mäe kohale ja kuulutan tõde

Kas keegi seletaks mulle palun ära kuidas on võimalik, et ajakirjanduses pole peaaegu mitte kuradima keegi kuulnud kalendrist? Mitte kunagi? Kogu aeg lendavad sellised sõnad nagu tunaeile ja ülehomme ja täna ja mis kõik veel. Et mis sellega valesti on? Ma seletan jube aeglaselt ja rahulikult. 
Kui see läheb paberlehte, siis on see andestatav (kuigi, ka siis ei pea nii kirjutama). 
Kui see läheb ka veebi, siis peab artikli juures olema vähemalt kuupäev, millest neid eilseid ja tänaseid arvestada. 
Kui see läheb ainult veebi, siis minge peatoimetaja juurde ja paluge endale vitsu anda. Ja kui olete eksimust peatoimetajale kirjeldanud ja too ei saa aru, siis allkirjastage petitsioon, et peatoimetaja peab hiljemalt homme tagasi astuma. 

Näide on küll suvaline, aga sellist jama on kogu aeg. Kuvatõmmis on skooritud üheteistkümnendal juunil 2016. 

PS. tegelikult selle konkreetse uudise lahtiklõpsamisel on kuupäev täitsa olemas. Ehk on tõesti tegemist arenguga ja asi saab varsti selgeks? 


2 kommentaari:

  1. Lisaks ajakirjandusele on lihtsalt ürituste korraldajad. Facebookis reklaam "tulge täna meiega kohta A B C tegema X Y Z". Rõõmustan... ja näen, et armas algoritm on mulle andnud üleeilse sissekande. Mida see nüüd tähendab???

    A ma arvan, et ma tean põhjust ka.

    Meedias inimesed eeldavad, et sa loed neid KOGU AEG. Sest nad ise loevad. Nii on enamik uudiseid täiesti kontekstita. "Põder alustas kaotusega." "Pille on tagasi oma kallima juures." "Kallas lisas oma kirjale vabanduse." Mis Kallas, mis Pille, mis kiri, kellele?

    Pmst on signaal see, et kui sa pidevalt uudiseid ei jälgi, siis oled jobu.

    See, et keegi loeb päev vana lugu, et tule ajakirjanikule lihtsalt pähe. Sest et ta ise iial ei loe.

    VastaKustuta
  2. Jah, noh, suurelt osalt on see minu arvates lihtsalt "mina olen ju siin" fenomeni ilming. "Keera siis Partsu Leida vana maja juurest vasakule." Palun väga vabandust, aga ei Partsu Leida isik ega elukoht ei kuulu meie kollektiivsesse (ala)teadvusse. Kui inimene juba kord midagi teab, siis on tal raske mõista alternatiivi. Aga, jah, nagu sa ütlesid.

    VastaKustuta