Aasta algab esimese kuu esimesest päevast ja esimene kuu kestab näiteks sada päeva. Teine kuu kestab ka sada päeva ja kolmas ja neljas kestab vastavalt 65 või 66. Midagi pole parata, normaalsemaks seda süsteemi ei saa. Siis algab teine aasta uue kalendri järgi, on selle esimese kuu esimene päev.
Miks nii? Noh, ajalooliselt on ju tore, aga no kurat. Üks plusse: vabaneks neist nädalapäevadest. Neil pole nagunii mingit mõtet. Keegi ei käi kirikus tingimata pühapäeval; ei ole mingit üldist teadmist, et mööblipoed on esmaspäeviti kinni ja neljapäev on kalapäev jne, Ka töönädalased ei peaks olema viiepäevased. Vb hoopis kolmepäevased? Aga seda mõttemustrit (kui palju peab töötama) on tunduvalt lihtsam murda kui kaotada hoopis nädal. Väga vabalt võib iga päev parasjagu tööd teha ja nii on kõige parem.
Kui see ei sobi, Siis, palun, teeme nii, et igas kuus on 28 päeva. See on ehk isegi parem mõte. Esimene, kaheksas, viieteistkümnes ja kahekümneteine on alati esmaspäevad; 02. 09. 16 ja 23 teisipäevad jne. Detsembri lõpuks on kasutatud 336 päeva. Üle jääb 29 või 30 päeva. Neist moodustatakse uus kuu ja üks või kaks lisapäeva jäävad kalendrist välja. Võib teha nii, et liigaastal Viimnekuu lõpeb, siis on viimnepäev, siis on ülestõusmine ja siis esimene jaanuar. (Liiatul aastal vastavalt järgneb viimsekuu viimasele päevale ülestõusmispäev). Oleks tunduvalt selgem, sest ausalt öeldes olen ma tüdinenud sellest, et nädalapäevad mööda kuupäevi totakalt kilgates, täiesti kontrollimatult ringi silkavad.
Seda 28-päevaste kuude varianti on teisedki mõelnud:
VastaKustutahttps://www.inverse.com/article/41737-28-day-calendar.
Tolkien mõtles kääbikute kalendri näol välja jälle lahenduse, kus kuus oli küll 30 päeva, aga muist päevi olid lihtsalt sellised erilised, millel ei olnud nädalapäeva nime ja niiviisi püsisid tavalised nädalapäevad kuu piires sama numbri peal:
"Hobbits considered that the shifting of weekday names in relation to dates from year to year was untidy and inconvenient, so they arranged that Mid-year's Day (and the Overlithe in leap years) had no weekday name; this ensured that all dates in all years always fell upon the same weekdays."
Muidugi sain ma aru enne kirjutama hakkamist (taevas kui palju vigu, peab ikka üle lugema), et kõigi variantide peale on mõeldud.
VastaKustutaMinu 100+100+100+65/66 versioonis ei ole ka nädalapäevi.
Mõtlesin isegi, et peaks tööle minema. Mitte raha pärast ega igatsusest kolleegide järele, ei. Lihtsalt selleks, et nädalapäevade tähendus taastada - nädalavahetus ja muu taoline. Reede! Inimesed hüüavad "Reede!" ja mina pean jälle teisendama. Ja sinine esmaspäev.
Eks see jutt kõla ülbitsemisena. Tegelikult kaotavad nädalapäevad järjest tähtsust järjest suurema hulga inimeste jaoks. Püüan lihtsalt meeles pidada, et kellegagi mingeid plaane arutades vaatan ikkagi kalendrist, mis nädalapäevale mingi kuupäev kukub.
Kunagi vene ajal sai töötatud sellises huvitavas asutuses nagu naljaleht "Pikker". Seal avaldasin kunagi oma nägemuse kalendrist. Tollal oli kombeks pressis arutada kvartali tulemustest, et mitu protsenti täideti esimeses kvartalis jne. Tegin siis kvartalipõhise kalendri, aastas oli 4 kuud - javerts (jaanuar, veebruar, märts), amajunn (aprill, mai, juuni), jugumber (juuli, august, september) ja oknotsember (oktoober, november, detsember). Sai kena kalender küll.
VastaKustutaAndsin selle illustreerimiseks Heiki Ernitsale, miska olen hiljem kuulnud seda Ernitsa kalendriks kutsutavat, aga samahästi oleks ta võinud olla ka Hillar Metsa kalender, sest nendele kahele tublile tegijale sai enamasti lugusid illustreerimiseks antud ja sedapuhku siis sattus esimesena ette Ernits.
Vaat sihuke värk meenus.
Ilmar Trull
Väga kaunis! Just õige printsiip ja väga kaunid nimetused kuudele. Minu isiklik lemmik on tõenäoliselt amajunn, aga eks see näitab mu lihtsakoelisust.
Kustuta