St. ma ei leia, et asjad väga tihti untsu läheksid. Samuti, kui mõnikord on mingi kokkusittumusahel (kokkusittumus on halbade asjaolude kokkusattumus), siis tegelikult tuleb ette ka õnnelikke juhuseid ja mitte vähem. Ja nendest viletsatest suure numbri tegemine on, noh, vaata eestpoolt - mõttetu vingumine või tore lora.
Aga tegelikult tahtsin ma rääkida allakäigust. Kui ma mõne aasta eest oleksin praeguse olukorra lahendanud haamri või hakklihamasinaga, siis nüüd kehitan lihtsalt jõuetult õlgu ja möönan, et purustatud pipra otsalõpp ja pipraveski ülesütlemine haudusid vandenõu, ajastasid oma saavutuse täiuslikult ja kuna mul uhmrit ei ole (uhmer on vandenõu vastand), siis söön magedat salatit. Võinoh, proovin mingite teiste asjadega rahuldava tulemuseni jõuda.
PS! Tegelikult sain poes jumaliku ilmutuse. Nimelt langes mu pilk maitseaineteriiulile ja sisemine hääl soovitas, et kuule, Jüri, osta purustatud pipart. Aga mina jälle kohe vastu, et mul peaks veel olema pool purki ja üks kott varuks, küll ma varsti ostan. Ära inise, va loll naiselik intuitsioon!
PPS!! Mispärast nii viletsad on küll me poed, üks kõik kas sa pahandad, palud või poed, väga raske on leida sellist pipraveskit, mis näeks piisavalt turd välja (eelmine nägi peaaegu, kaks aastat ja suss) ja millel ideaalis oleks ka vänt, sest vänt kaunistab peaaegu iga eset. Pipraveskit kindlasti.
PPPS!!!! Kiunumine on selles mõttes hea, et siis viitab keegi kohe pipraveskiallikale. Sõnaga, see probleem sai lahendatud. Jääb vaid pakki oodata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar