Tarvitses mul ainult viis aastat vinguda, et tahan päris nädalalehte kui The Guardian saatis mulle kirja, et, näe, me tegime päris nädalalehe. Olin muidugi sunnitud selle tellima, kus ma pääsen. Eks me näe, kas jään tellijaks.
Ühe kohaliku lehe digitellimus lõpeb nüüd ära, sest iga issanda kord kui ma mingi uudise avan, hüppab ette aken, mis soovitab tellida reklaamivaba paketi. Minu arvates on see väljapressimine selle kõige ebameeldivamal kujul. Hüva, raha ei jätku, tõstke hinda. Lepin sellega. Aga portselan mu peas kliriseb niigi, ma põhimõtteliselt ei ole nõus maksma neile, kes ähvardavad lõhkuma hakata. Ammugi ei ole ma nõus reklaamiblokeerijat välja lülitama, sest see ongi lõhkumine, kuritegu enda tähelepanuvõime vastu, sest sai ju just (jälle) kirjutatud teemal "tähelepanu on kõige kallim vara".
Tegelikult peaks algatama rahvaliikumise tähelepanu kaitseks. Kardan ainult, et vaid väheste tähelepanuspanjel (attention span - span - spanjel, andestust, see on tõeliselt nõme sõnamäng) suudab selle mõtte juures üle paari sekundi püsida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar