laupäev, 12. detsember 2020

CXXVI: ega meist keegi jää siia ilmasambaks

Kõrgesse ikka jõudnud tunnustatud kirjanik sureb. Kus sa pääsed! 
Ta leiab ennast mõnusast mullivannist, väävlit pole kuskil. See peab olema paradiis, mõtleb kirjanik rahulolevalt. Juba ilmub lakei, hm, sarvemüksud peas, saba taga. Midagi on valesti. 
"See ei ole paradiis, aus härra," vastab ta kuulsa kirjaniku mõtetele. "Teil oli meie juurde ammu koht kinni pandud, broneering." 
"Aga see?" kergitab kirjanik vannivahust käe ja teeb sellega nõutu, samas kõikehõlmava liigutuse. 
"See on lohutuseks. Ma soovitan teil tutvuda teie viimaste raamatute ja artiklitega." Sarviline asetab vanni kõrvale riiulisse paar köidet ja paki ajakirju ning naeratab jälle. Võiks öelda - kuratlikult. "Küllap need anti välja lugupidamisest teie vastu. Saate need nüüd nii-öelda värske pilguga üle vaadata." 

Midagi enamat lisamata lahkub põrguteener vannitoast pisut edvistaval kõnnakul - võiks öelda: tippides, võiks öelda: kikisõrul. 

3 kommentaari:

  1. Mul pole midagi tarka öelda peale tähelepaneku, et vahel pole vaja ära surragi, aga tahan proovida, kas kommentaar läheb läbi. Jooksmise postitust üritasin kommenteerida, aga irmus hinternet õgis kommentaarid puha ära.

    VastaKustuta
  2. Häda võib olla brauseris. Mul kadusid Chrome'i kaudu toimetades kah kommid mitu korda ära, viimaks Firefoxiga kommides jäid püsima.
    Liis

    VastaKustuta
  3. Süüdi võivad olla ka rotid. Meil viisid kapsaraua ära. Õnneks tõid tagasi ka kui endal enam vaja ei läinud. Jään ootama, ehk tuuakse tagasi ka sinu kommentaar.

    VastaKustuta