kolmapäev, 4. november 2020

CVII: Tõlkija metsatalus vol 2 (no kus sa pääsed)

Aga ma ei taha siiski rääkida kõigist seentest ja poognatest, tahan rääkida kassidest. Nimelt on siin üks kass, kelle nimi oli Nurru, aga olles tutvunud tema võimuka olekuga leidsin, et tema nimi peaks olema Adalbert Paks Koer. Kass oli sellega nõus. Ajapikku lisandusid veel mõned tiitlid: Adalbert Esimene Suur Paks Koer. Noh, väga sümpaatne ja imeilus kass. Ja kuna meie läbisaamine on hea, siis omavahel olles tohin ma teda Kiisuks kutsuda. Nii teengi. Ärge talle ära kituge, eks. 

Nii, aga mitmus! Teine kass on selline, keda keegi näinud ei ole. Või, noh, mõned on, aga oma silm on kuningas jne ja kui pole näinud, siis pole olemas ja nii edasi ja nii edasi. Viimastel päevadel pole ta isegi kõrvalhoonetes söömas käinud. Mõtlesin juba, et ehk on läinud teistele, loodetavasti parematele (ent siiski maistele!) jahimaadele. Nüüd õhtul jätsin korraks akna lahti, et tuulutada. Mõne aja pärast saabus Kiisu, kelle olin varem uksest välja lasknud. Ajasime paar sõna juttu, aga siis oli tal korraga vaja kuhugi minna. Mõistan sellist soovi, ei sekku. Panin akna kinni. Hetk hiljem selgus, et oli vaja siiski sekkuda. Ilmselt pärast Adalberti oli tuppa hiilinud ka see teine kass, see, kes väldib inimesi, aga ilmselt ei kõhkle nende tagant varastamast ja pisut marodööritsemast ja nii edasi. Adalbert kuulis tema sisenemist (ma oletan, et nende sisenemisjärjekord oli selline, vastasel korral oleks Adalbert ta kohe ette võtnud) ja läks andis talle peksa. Mõistlik. Mis ta siis tuleb meie õue peale parvesid uputama või mida kurja see triibik iganes kavatses. Lahutasin kakluse (loe: tegin ukse lahti) ja oligi nagu kõik. Adalbert sai juurde ühe nime: nüüd on ta kõikvõimalikel paraadidel ja sõjaväelistel üritustel ja militaarsetel tippkohtumistel Adalbert Võidukas. 

Aga kirja panen ma selle loo seepärast, et nii sai kinnitust Triibiku olemasolu. Leian, et sama printsiipi tuleb rakendada ka jumalatele: kui keegi pole jumalat näinud, siis parim viis tema olemasolu tõestamiseks on see, kui mõni tuntud jumal (või kass) talle tunnistajate juuresolekul peksa annab. Mitte liiga kõvasti, oleme siiski heasoovlikud ja karvatutid pühime ka kokku. 

Jätke lihtsalt aken lahti, muud polegi vaja.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar