Huvitav, miks on mõnede e-kirjade lõpus teade, et see on saadetud näiteks mu iPhone'ist või siis Blackberryst? Telefonitootja tahab ennast reklaamida? Või kas tahab? Mis mina sellest saan? Äkki on see umbes nagu kleps me neljarattalisel: laps autos! Kle, mind ei huvita, kes sul seal autos on, minu poolest võib seal olla kaks vanurit, üks poliitik, üks langevarjur ja üks transvestiit, isegi nats võib olla, miks ei võiks see tulihingeline nats olla näiteks kohalike natside andunud pooldaja, kes ei tee väljagi võrdlemisi kõrvalisest tõsiasjast, et nende jaoks, nende tema jumaldatud natside jaoks on tema oma päritolu tõttu täielik saast? Ühesõnaga, mind ei huvita sinu auto isikkoosseis. Järgi lihtsalt eeskirja ja ära käitu nagu türbel (seda saab ka eeskirja raames, eks), sest, usu mind, laps autos ei ole piisav õigustus kummalegi käitumisviisile.
Ühesõnaga, kas see "Sent from my iPhone" peab tähendama, et kiri on saadetud mingist kuradi lukuaugust ja kirja saatja ei saanud päriselt aru, mida ta käest küsiti ega vastuta selle eest mida ta vastas? Või siis ikkagi puhas turundus?
Mul endal on "Sent from my Blackberry", aga õnneks kirjutan ma üliharva, kui üldse, telefonist. Muidu peaks veel hakkama sedadetest otsima seda kohta kust see maha võtta. Ilmselt ei ole see keeruline, kui tarvis, teeme ära.
Siiski, millega me õigupoolest kiitleme? Telefoniga? See näitab ju lihtsalt, et mul ei ole arvuti jaoks raha ega piisavalt oidu teha tööd töö ajal (ehk siis arvuti taga istudes) ja ma olen mingi lollakas paralleeltõmbleja, isik, kes ei suuda lühikestki aega oma tähelepanu millelegi keskendada vaid tolgendab kõikvõimalikes võrgustikes nagu võõraste inimeste pulmas suurisilmi mööda maja uitav väikelaps? Või kui ikkagi juba kehklemiseks läks, siis miks mitte öelda kirja lõpus, et vaatan siit kaljunukil asuva lossi torniaknast mere ja rannal kõrguvate kaljude poole, ootan tähtede süttimist, tunnen hüva veini vatsas loksumas, võtan vaagnalt külmi lihalõike, millegipärast täna just neid, mälun korralikult, mõtlen elule ja millelegi muule, usun, et Z on minust sisse võetud, olen kindel, et homne päev tööb rõõmu nii lähisuhete, intelligentse vestluse, füüsilise koormuse, loomingulise eneseteostuse ja veel paljude täiel rinnal elatud elu ilmingute kaudu. Miks mitte nii, telefon on ju vähe?!
See oleks suhteliselt normaalne lõpp ühele kirjale, ehkki see siin on, mõistagi, ainult nõtke, khm, randmega valmis visatud argine tõdemus, mitte tõeline poeesia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar