Mind on alati pisut segadusse ajanud, kui horoskoobi või isiksusetesti või millegi taolise tulemuste juures loetakse üles tuntud inimesi, kellel see näitaja on samasugune nagu minul. Mõistagi tunnen nende üle leebet, isalikku rõõmu, aga siiski, milles kühvel? Ma olen tagasihoidlik inimene, ei hakka ometi Obamale kirja saatma, et kle, õu, palju õnne, sa oled minuga samas tüübis. Ja Shakespeare on juba surnud. Minu teada küll on. Elvise osas on kahtlusi, aga Shakespeare peaks olema surnud ja see tähendab - kui ma just ei ole mingit kommunikatsioonimeetodit täiesti maha maganud - et ma ei saa mitte kuidagi teda selle väikese faktiga rõõmustada.
Olen püüdnud sellest aru saada, aga tõesti ei saa. Eks inimesed olegi üsna mõistatuslik tõug, lepin sellega.
Iseenest on muidugi ka huvitav, mismoodi nad Shakespeare’i isiksusetüübi nii täpselt kindlaks määrasid. Seda ei saa just ülearu palju olla, mille alusel otsustada, kui aldis William oli võõrastega väikevestlust alustama või kas ta arvas, et lahke olla on olulisem kui edukas vmt.
VastaKustutaTõenäoliselt ekshumeeriti ja paluti test teha. Aga, nojah, kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis on tõesti teatud raskused sellega. Äkki siis ikkagi on avatud mingi selge kommunikatsioonikanal?
KustutaNoh, sel juhul on mul hea meel, et ma pole ainus, kes sumpab teadmatuse pimedas soos. Tänan, et sa mind sel teel saadad. Võinoh, omapäi sama teed käid.
Miks kohe ekshumeeriti, piisavalt ju kristallkuuliga professionaale, kes väikese tasu eest intervjuud vahendavad.
VastaKustuta