esmaspäev, 6. juuli 2020

LXV: siis varises ta kokku

Te kõik muidugi teate seda skeemi, mul ei tule praegu õiged terminid meelde, et kui inimene on juba natuke panustanud, siis tundub talle, et peab veel natuke panustama, küll siis läheb kõik õigeks. See lõks töötab väga hästi näiteks hasartmängijate ja töökate inimeste puhul: ah, ma olen juba nii palju raha / aega kulutanud, ma ei saa seda endale lubada, kulutan veel natuke, võidan kõik tagasi või siis midagi, mis selle pingutuse mõttekaks muudab.
Minuga juhtus praegu peagu samamoodi. Mõtlesin kõva 23 sekundit, mis võiks olla sõna "multitaskima" vastand, kuidas seda öelda. Jõudsin järeldusele, et see sõna on "keskenduma".
Nii, kuna olen nüüd oma ränga töö tulemuse teile teatavaks teinud, siis - on see midagi väärt või mitte - panen sellele postitusele praegu punkti.
Punkt.

3 kommentaari:

  1. Mu eelmine kommentaar kadus vist kuskile, aga tahtsin öelda, et inglise keeles on see termin "sunk cost fallacy", aga eesti keeles kohatud vaste "pöördumatute kulude lõks/mõtteviga" jääb ikka põiki suhu kinni. Ja siis taipasin, et see võiks olla ka "läks trumm, mingu ka pulgad". (Kuigi viimane kirjeldab põhimõtteliselt pessimistlikumat/lä binägelikumat vaimuseisundit kui "aga-kui-ma-juba-nii-kaugele-olen-tulnud-ummiktee" vms.)

    VastaKustuta
  2. Igaks juhuks: mina kommentaare kustutanud ei ole.
    Trumm och pulgad on, jah, ikkagi selline asi, mille lõppu sobib öelda hõissa!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei, seda ma ei kahtlustanudki. Pigem saatsin kogemata niisama kosmosesse.

      Kustuta