Kinniütlus

Jaurublogi on õhinapõhine loraskoop, lugemiseks tasuta nii äri- kui erakasutajale. Soovin, et see muutuks veel turvalisemaks. Seepärast kaaluge ahhetamist. Teie ahhetused (ja muud onomatopoeetilised röginad, sh oiged ja karjatused) kahtlemata aitavad mingil moel.

teisipäev, 28. aprill 2020

XXXVI: omatud, prokrastineeritud, dixi

Ühtki mu püsilugejat (mitte kumbagi?) ei tohiks üllatada, et ma olen pealiskaudne, tühine inimene. Minu tähelepanu pälvivad pealiskaudsed, tühised probleemid. Näiteks seekord langesid mu käed klaviatuurile, sest ma nägin pealkirja kuidas kunagi põrsaks hüütud austraallanna nüüd täiuslikku bikiinikeha omab.
Muidugi, kadedus. Isegi kui ma vajalikud kilod alla võtaks, ei oleks mul midagi rinnahoidja sisse panna, nii et bikiinivormist saame ainult unistada. Ja kui ma võtaks need vajalikud kilod juurde, et oleks, siis jälle kaob nii kõrgelt hinnatud taljejoon.
Aga peamine põhjus, miks see mulle silma jäi oli ikkagi:
a) halb keel. Vb peaks kehtestama mingi keelu, et kui inimene ikkagi eesti keelt üldse ei oska, siis ei tohi ta võõrast keelest tõlkida? Nojah, kuidas seda teha ja nii edasi. Jäägu see, ma ei ole tegelikult nats. Ja ehkki ma ülbelt usun, et natuke oskan eesti keelt, ka mina olen keeranud uskumatuid käkke ja kardetavasti keeran edaspidigi. Aga b ja c tulenevad ka tegelikult keeleküsimustest.
b) kui inimene on oma kehaga pääsenud maakera kuklapoole (Eesti) meediasse, siis on päris kahtlane, kes keda omab. Pigem võiks panustada, et keha omab seda põrsakest. Kujutad ette kui terve su päev on pühendatud su kehale!? Jube. Kusjuures, tegemist ei ole mitte sisulise hoolitsuse, masinaruumi ja taristu hooldustöödega, vaid ikkagi välisviimistlusega. Kõik su mõtted tegelevad su kehaga, terve päev? Kurb ju!
c) hinge ja keha ja vaimu ühtsus. No hing on üldse kaheldav, aga ma meeleldi kasutan seda mõistet (läheb pikale, miks). Vaimuga on nii, et mu sõber Mart on kirjutanud mitu head teksti, mis näitavad, et ilma kehata ei ole mingit vaimu. Noh, jah, kes tahab, võib muidugi vastu vaielda. Ma kahjuks ei oska praegu peast öelda, kas mõni neist on avalikult kättesaadav ka (kontrollitud, ei ole). Aga ma ise ütleksin praegu seda, et toortõlge toortõlkeks, keha omamine on idee poolest väär. Sa ei saa omada oma iseloomu, näiteks. See kõik on ühe sama adžika (kompoti) osaks. Ma ei tahaks isegi öelda, et mul on nii või naasugune keha. See ikkagi ei kuulu mulle. Ma olen sellise kehaga. Minu mõttemaailmas on päris palju asju (mitte suuri, et kuna mul on tugev käsi, siis pean ainsaks tööks kraavikaevamist, vaid väikeseid, mustri tasemel, kuskil tähenduse algamise hämus), mis sõltuvad otseselt minu kehast, mida keha salaja dikteerib. Ja kõige parema meelega, jah, oleksin oma kehaga kuidagi koos, luues aeg-ajalt vajalikke võõritusi, et tema vaikivat, märkamatut sundi paremini märgata, sellest teatud moel üle ja välja kasvada.

Midagi oli veel, aga ma hakkan parem tööle.

5 kommentaari:

  1. No muidugi ma pidin ju minema vaatama, millest jutt. See oli küllaltki valus.
    Idealistina arvan, et peaks ju olema tõlkida tohtimise vaikeseade, et inimene kõiksepealt valdab eesti keelt. Ja küünikuna arvan, et see rong on läinud. Nagu viisipidamatus ei takista praegu kellelgi lauljaks saamast, ei takista elementaarse kirjaoskuse puudumine kedagi tõlkimast või kirjutamast. Võime oma nime rohkete vigadega kirjutada on enam kui piisav.
    Ning jah, kogu ülejäänud iba tolles kirjatükis taandub tegelikult kehvale keelele, aga lisaks on seal see probleem, et miski, mis idee poolest vist peaks kehapositiivsust tekitama, nihutab lihtsalt kehakultuse teise äärmusse, mis pole mingil moel tervislikum. Tõepoolest, päris õudne, kui kogu elu on pühendatud kehaga tegelemisele ja fassaadi vuntsimisele.

    Ühtlasi õnnitlen Tähekese-debüüdi puhul!

    VastaKustuta
  2. Aitäh! Debüüti peab tähistama! Vist šokolaadiga, sest limonaadi ikkagi ei taha. Vb mingi kook? No ma mõtlen veel, seda ei pea ju täna tähistama.

    Aga ma tunnistan, et ma olen nii nurjatu, et ma artiklit ise ei lugenudki. Tuim inimeseloom. Mõtlesin lihtsalt, et mis seal ikka lugeda, pealkiri tundus olevat üpriski kõnekas. Vb oleks pidanud selle siis kuidagi oma ininast välja jätma? Ah, on nigu on.

    VastaKustuta
  3. Ei no see oli nüüd tõesti alatu :D

    VastaKustuta
  4. Ostsin limonaadi, täpsemalt küll laste peojooki "Ükssarviku pisarad". Hakkan koos lastega tähistama mu jutu ilmumist, aga üksiti joon ka Sinu debüüdi terviseks - et siis teaksid, et limonaad on juba voolanud. Noh, et Sa ei tunneks end suhkrujoogi ees kohustatuna või nii.

    VastaKustuta
  5. Frieda, säravalt alatu, usun ma.
    Kader, kuule, väga meeldiv. Samas, eks ma pean ikka ise ka tähistama, aga kuidagi Tähekesele sobival moel.

    VastaKustuta